Entradas

QAYAKUY / WAQYAKUY / CONVOCATORIA 2026

Imagen
                                         QAYAKUY ATUQPA CHUPAN ISQUN YUPA (N° 9), 2026 Imaynatam apachina yanapakuy qillqakunata? I. Qillqakunamanta: Kay riwistapaq qillqakunataqa runasimillapim apachina, manapuni paqarichisqataraq. Chay qillqakunapiqa rimana runakunapa imaymana yachayninmanta (Literatura nisqanchikmanta, iñiyniymanta, pachamamata apukunatapas muchasqanmanta, runamasinwan imayna haykayna kawsasqanmanta, ima). Llamkaykunataqa kaynatam apachina  Microsoft Wordpi, A4, interlineado doble, Arial 12 hustifikasqatapas. Qillqaqkunaqa apachinankutaq pi kasqanku riqsichikuq qillqata (suqta utaq pusaq  siqikamalla).  II. Yanapakuy qillqakunamanta 2.1. Atuqpa yachaynin: hamutaykuna, maskapaykuna Kay qillqakunapiqa rimana andes runakuna imayna kawsasqankumanta, willakuyninkumanta iñiyninkumanta utaq ima sasachakuykunapi tarikusqanmantapas. ...

Yaneth Arévalo

Imagen
  YANETH F. AREVALO, estreno poético en el marco del V Congreso Nacional de Literaturas Andinas, Andahuaylas 16 setiembre 2023. Yaneth Arévalo tuvo su primera lectura de poemas en el auditorio del Centro Cultural de la UNSCH. Estudiante de la Escuela Profesional de Educación Primaria Intercultural (UNAJMA, Andhuayla), integra el grupo Kichkapata, tertulias literarias, té piteado y otros desasosiegos. Yaneth experimentó, por vez primera, esa sensación extraña que significa compartir con el público lo que se escribe, a veces, para uno mismo: palabras, sentimientos, emociones, tristeza o llanto, situaciones que nos habita muy al interior de cada quien, en los huesos. Finalmente, todo se hace público y conmueve como en el caso del poema “Imaraq kanman mana mamay kaptin”. Congratulación Yaneth Flor Arévalo: no existe otra alternativa, solo proseguir con la escritura. Atuqpa Chupan tiene el placer de compartir con sus seguidores el poema antes indicado.   IMARAQ KANMAN MANA MAMAY KA...

Antonio Sulca Effio

Imagen
  Q.E.P.D. Antonio Sulca Effio. Harawiq turinchik saqiwanchik, ñam hanaq pachapiña suyawachkanchik ichaqa yuyayninchikpi kawsakunqa. Kay harawichankunata sutinpi likaykusun.

QAYAKUY / WAQYAKUY / CONVOCATORIA 2023

Imagen
  ATUQPA CHUPAN  8 QAYAKUY / WAQYAKUY/ CONVOCATORIA Bases para el envío de trabajos – 2023 I. Qillqakunamanta: 1.1. Kay riwistapaq qillqakunataqa runasimillapim apachimuna, manapuni paqarichisqataraq. 1.2. Chay qillqakunapiqa rimana runakunapa imaymana yachayninmanta (Literatura nisqanchikmanta, iñiyniymanta, pachamamata apukunatapas muchasqanmanta, runamasinkunawan imayna haykayna kawsasqanmantapas, ima). 1.3. Llamkaykunataqa kaynatam apachina: Microsoft Word nisqapi, A4, interlineado doble, Arial 12 justifikasqatapas. 1.4. Qillqaqkunaqa apachimunqakutaq pisi rimayllapi pi kasqanku RIQSICHIKUQ QILLQAta (suqtamanta pusaq  siqikunakamalla - 6 a 8 líneas).  II. Yanapakuy qillqakunamanta (sobre las colaboraciones) 2.1. Atuqpa yachaynin: hamutaykuna, maskapaykuna (Artículos académicos) Kay qillqakunapiqa rimana andes runakuna imayna kawsasqankumanta, willakuyninkumanta iñiyninkumanta   UTAQ IMA SASACHAKUYKUNAPI TARIKUSQANMANTAPAS. 2.2. Bases formales: 2. 2.1 Pichqa...

¡Anchuy chuspi! Relatos y poemas bilingües quichua-castellano de Santiago del Estero (Héctor Tévez)

Imagen
  TÉVEZ, Héctor (2022). ¡Anchuy chuspi! Relatos y poemas bilingües quichua-castellano de Santiago del Estero . Buenos Aires, Argentina, Editorial Universitaria EDUNSE, pp.236.   Quichua, kichwa, quechua, utaq runasimi rimaqkunaqa achkaraqmi kanchik ichaqa kay simipi harawi librukunata, kuwintukunata paqarichispanchikpas manaraqmi tinkunakuyta atinchikchu, rakinasqaraqmi, karunchakusqaraqmi purichkanchik, ñawpaqmantaraq huk sapiyuqlla kachkaspapas. Chaymi Anchuy Chuspi libru makiyman chayamuptin sunquypas kusikuywan quchuykachakun, takin, tusun qasquy ukupi. Arí, kusikuymanta tipakyaq sunquwanmi, Josefina Navarropa makinmanta chaskiykurqani yanasuy Héctor René Tévezpa Anchuy Chuspi nta, Santiago del Esteromanta Antawayllakama apachikuyta, hinaspam ukullaypaq nikurqani “Tawantinsuyu pachapipas kaynach purirqa ima apachikuypas, kunakuypas, chaskikunapa apasqallan” nispay. Anchuy Chuspi qa quichuapi castillapi qillqasqam, Jorge Alderetespa, Lelia Inés Albarracínpa “panalfabet...

Minichaymanta (Josefina Navarro)

Imagen
  NAVARRO, Josefina, FARÍAS, Cecilia (2022). Minichay . Buenos Aires, Argentina, Primor-@primorcuadernos, pp.40.                                                                                                                             Jujuy llaqtapipas runasiminchikqa purichkanmi aswan kallpachakuspa, nisqayta pipas likaspanqa “Chiqapchu kay qillqa likasqay, icha huk chansallachu?” nispa...

LOS VÁNDALOS

Imagen
        Para los mártires quechuas asesinados por la represión policial    en las protestas por defender la democracia.   Los vándalos insurgieron igual que langostas. Echaron a perder la vida apacible de los ciudadanos devoraron los tiernos brotes del manzano contaminaron la suave piel de las muchachas y sembraron cenizas sobre la tierra en vez de semillas. Los vándalos dejaron desolación y crisis a su paso alzaron los puños clamaron a sus divinidades y profirieron en su media lengua pétreas amenazas a la ciudad indefensa.   En el acento propio de los incivilizados -pues, ni eran ilustrados ni conocían la letra- los vándalos gritaban en plazas y calles consignas contra nosotros una turba ceñuda que asediaba incontenible el sosiego de la ciudad. Famélicos, aborrecibles a los oídos, persistieron en sus balbuceos, en corromperlo todo, hostia, agua bendita, botellas de vino tinto…   Los vándalos se...